Kuidas minust sai fotograaf?
Ma töötan vabakutselise fotograafina.
Tegelikult oleks minust pidanud saama autoremondilukksepp. Kutsekooli ajal õnnestus mul saada praktikale Soome, stipendiumi eest ostsin kaamera. Pidasin ennast väga andekaks fotograafiks, vedasin kaamera töökottagi kaasa. Täna on neid esimesi pilte väga lõbus vaadata. Samal ajal tekkis kindel plaan fotograafiks õppida. Mingi ime läbi saingi sisse Tallinna Sidekooli.
Peale lõpetamist tuli minu pildistamistesse paus. Töötasin mitmel muul erialal, võtsin vaid harva kaamera kätte. Sisimas oli mul soov fotograafiaga edasi tegeleda.
Ühel hetkel ma lihtsalt ei saanud enam teisiti, kui ostsin uue kaamera ja hakkasin taas pildistama.
Alguses jäädvustasin loodust ja ei tahtnud kuuldagi inimeste või toodete pildistamisest. Lugu läks siiski teisiti. Minust kujunes pulma- ja perefotograaf. Lõpetasin palgatööl käimise, alustasin fotoäriga.
Täna pildistan ainult ettevõtetele. Naudin iga päeva, mis toob uusi põnevaid projekte. Saan enda oskuseid aina uutes olukordades rakendada, töötada erinevate inimestega ja külastada paiku, mille olemasolust mul aimugi polnud.
Pildistamine on peaaegu parim osa minu tööst. Veel toredam on saada õnnelike klientide kirju, kes saavad piltide abil oma turunduse uuele tasemele viia.
Mulle meeldib fotograafi töö!
Tekst: Olev Mihkelmaa