Fotoäri ülesehitamine
Mida kujutab endast fotoäriga alustamine?
Esimene vaimustus
Protsess algab enamasti lihtsast kokkupuutest pildistamisega. Inimene teeb esimesed fotod, satub tulemusest vaimustusse ning pildistab edasi. Pildid meeldivad ka teistele. Aja edenedes pildistaja enesekindlus kasvab. Ühel päeval, mõne nädala või aasta pärast peale esimese pildi tegemist, jõuab ta otsusele: "sellega soovingi tegelema hakata".
Edasine sõltub järjekindlusest, töövõimest, andekusest, investeerimisvõimest ja oskusest ennast müüa. Tean juhust, kus esimesest kokkupuutest fotograafiaga läks umbes kuu aega fotostuudio avamiseni, mis aastaid aktiivselt tegutses. Tavaliselt on protsess siiski pikem.
Minu kokkupuude fotograafiaga algas lapsepõlves. Esimese tõsisema kaamera ostsin kutsekooli õpingute ajal 2000. aastal, kui sain Soomes praktikal olles ilusa stipendiumi. Edasi suundusin endisesse Sidekooli fotograafiat õppima, mille lõpetasin 2004. aastal. Esimese digitaalse profikaamera soetasin 2008. aastal, kui tundsin, et pildistamiseta ma edasi minna ei saa. Lubasin, et teenin investeeringu enda tööga tagasi.
Esimesed päris oma kliendid
Fotograafi esimesteks pildistatavateks on enda sõbrad ja tasust nendega tavaliselt ei räägita. Ühel päeval saabub esimene klient, kes pildistamisvaeva eest oma rahakoti avab. Vähehaaval suureneb tasustatud pildistamiste hulk.
Oma esimesed kliendid sain Sidekooli praktikate ajal. Töö konveiermeetodil koolides õpilasi pildistades ei jätnud küll sügavat muljet, kuid praktikakogemus Tallinna Linnateatris on siiani hästi meeles. Suur tänu Priit Grepile juhendamise eest.
Ettevõtluse registreerimine
Alguses küsib algaja fotograaf enda töö eest üsna tagasihoidliku tasu, kuna põhisissetuleku annab talle mõni teine tegevus. Aja edenedes läheneb esimene murdepunkt. Tehnikat on vaja juurde soetada, koduleht vajab ülesehitamist, lisandub veel palju teisi kulusid. Nende küsimuste haldamiseks tuleb leida raha.
Valik seisab selles, kas võtta kulutusteks raha omast taskust või tõsta tööde hinda ja puuduv osa pildistamisega teenida. Kindlasti on viimane neist parem lahendus, sest äri alustamise kulud pole väiksed, toimiva ärimudeli loomine peaks kohe eesmärgiks olema. See loob paremad eeldused tulevikus oma tööst ära elamiseks. Võib-olla on just see hetk parim oma OÜ asutamiseks.
Enne digikaamera soetamist registreerisin end 2008. aastal FIE-ks, kuna selline lahendus tundus põhitöö kõrval mõistlik. Kandsin kaamera põhivarana FIE kuludesse ja sain võimaluse enda töö eest arveid esitada. Teenitud vahendid investeerisin kodulehe loomisse ja kandsin hoolt teiste kaasnevate kuluartiklite eest.
2010. aastal saabus minu jaoks murdepunkt, kus pildistamiste arv kasvas sedavõrd, et pidasin mõistlikus valida, kas jätkan põhitööl ja loobun paljudest pildistamisprojektidest või jätkan ainult pildistamisega. Valisin viimase, lõpetasin FIE ja asutasin OÜ. Täna tagasi vaadates tundub selline julgus hullumeelsusena. Olid ju käibenumbrid täiesti naeruväärsed, eriti tänases vääringus. Eks julge pealehakkamine ole pool võitu.
Ettevõtte käivitusfaas
Nüüd, kus ettevõtja on otsustanud enda tegevust tõsiselt arendada, järgneb orav rattas jooksmise aeg. Ettevõtte haldamine toob kaasa palju seni tundmatutuid tegevusi. Samas pole pildistamistööde hulk veel nii suur, et võiks käibenumbritega rahul olla.
Suurema käibe saamiseks tuleb süsteemselt müügitööd teha, arendada kodulehte, olla aktiivne sotsiaalmeedia erinevates kanalites ja suurendada suhtevõrgustikku. Kasvab klientide hulk, keda tuleb suure tähelepanuga teenindada. Mida rohkem tööd teed, seda paremini asjad edenevad, kuid palga maksmiseks kipub vahendeid nappima. Võib-olla just sel hetkel mõistad esimest korda, kui kallis palgaraha ettevõtjale tegelikult on.
Alustasin fotoäriga tasa ja targu, kiirustamata. Ajaks, kui registreerin OÜ, oli mul olemas koduleht ja väike kliendibaas. Igapäevaselt keerlesid mõtted selle ümber, kuidas kasvatada käivet. Et saada häid ideid, käisin mitmel alustava ettevõtte, müügi ja turunduse koolitustel. Minu peamiseks suunaks sai internetiturundus - alustasin blogiga, lõin facebooki fännilehe ja uuendasin kodulehe kujundust.
Ettevõtte käive
Finantsiliselt saabub mitu tõehetke. Kui palju peab olema töid, et saavutada piisav käive? Arvestada tuleb ettevõtte püsikuludega, erakorraliste kuludega, palgafondiga. Kasumist rääkimine pole sel hetkel enamasti põhjendatud.
Sissetulekud võiks kohe jagada kolme võrdsesse ossa. Palgafond, kõikvõimalikud püsi- ja muutuvkulud, investeeringud või puhver ootamatuteks väljaminekuteks.
Kas minna edasi?
Ettevõtte käivitamine eeldab suurt pühendumist, sageli unetundide arvelt. Fototurule siseneja tööd võivad olla ükskõik kui head, ta võib kasutada igasuguseid turundusnippe, kuid harva hakkab äri kohe lepase reega edasi jooksma.
Ühel hetkel on ettevõttega alustanu nii väsinud ja kaalub kas üldse edasi minna. Loodetud vabadus oma aja planeerimisel on saanud reaalsuseks, aga tähendab tegelikult peaaegu kogu aja panustamist ettevõtlusesse. Lihtsam oleks tagasi minna palgatööle, kus igal kuul laekub kindel sissetulek pangakontole ja tööpäev lõpeb kohe peale kontoriukse sulgumist selja taga.
Kõike tuleb ise hallata - vastata päringutele, minna kliendikohtumistele, müüa, pildistada, järeltöödelda, arveldada, hallata raamatupidamist, turundada, käia koolitustel ja veel sada muud pisiasja. Tuleb välja, et pildistamine moodustab kogu igapäevasest tegevusest väiksema osa. Pealegi vaatab instagrammist, facebookist, linkedinist ja teistest kanalitest vastu sadu, võib-olla tuhandeid kolleege, kes kõik tunduvad sinuga konkureerivat.
Kuidas asjad paika loksuvad
Järjekindlalt oma asja ajades, saabuvad ka tulemused. Selleks tuleb julgelt katsetada ja väljakutsetest mitte heituda. Nii on võimalik edasi minna jättes kõrvale tegevused, mis tulemust ei too.
Võib ju tunduda, et minu klientideks sobivad kõik inimesed ja ettevõtted. See vastab vaid osaliselt tõele. Sobivad tõesti, kuid on tark leida enda lemmikud, kellega soovid töötada. Mida paremini enda tugevusi ja sihtgruppi tunned, seda kasulikum sulle. Pole mõtet vaevata enda töödega, millest parema meelega hoiduksid. Fotograafi töö vajab õnnestumiseks parajat annust inspiratsiooni ning vaimujõudu. Selle puudumisel võib küll faktiliselt pildid hästi valmis teha, kuid neis puudub see miski, mis vaatajat kõnetab.
Teatav eelis on fotograafidel, kes müüvad oma kalendri täis vaid ühe teenuseliigiga, nt pulmafotograafiaga. Kuid alguses pole kerge ühest teenuseliigist vajalikku aastakäivet kokku saada. Pulmahooaeg tipneb suvel, ülejäänud 9 kuud jäävad kesiseks. Kuidas teha müüki madalhooajal? Olla ainult pulmafotograaf on võimalik põhitöö kõrvalt nii nagu mõned teenivad suvel pulmaisana lisa. Pea iga fototeenuse liik omab mingisugust sesoonsust, neid omavahel kombineerides jaotuvad tööd aasta peale ühtlasemalt. Tegelikult muutub turusituatsioon, eriti mitmesuguste kriiside tõttu, mis võivad ühe teenuseharu kinni keerata ja samal ajal uued võimalused luua. Nii ei tea ka mina kindlalt, milliste pildistamistega aasta pärast tegelen.
Avatud silmavaade annab fotograafile suure eelise. Katsetada tasub ka neid fotograafiaharusid, mis alguses köitvad ei tundu. Erakliendiga töötamine võib tunduda kõige lihtsam, kuid seal valitseb kõige tihedam konkurents. Äriklientuuriga töötavaid fotograafe leidub oluliselt vähem, kuna ettevõtete vahel käib arveldamine ülekannetega ja dokumenteeritult. Töö kvaliteedinõuded ja võimalik eksimisruumgi pole samast klassist. Lisaks eeldab firmadega töötamine väga täpset, kiiret ja konkreetset infovahetust.
Enda teenustele õige hinnanumbri määramine võib olla suurim küsimus. Soodne tasu pole hea esimeseks argumendiks, alati leidub veel odavam teenusepakkuja. Suurem tasu vähendab klientide hulka, kuid fotograafil on iga projektiga tegelemiseks rohkem aega.
Hinnatõus peab käima käsikäes tööde kvaliteeditõusuga. Paremate piltide tegemiseks on vaja rohkem aega, paremat tehnikat ja suuremaid kogemusi.
Mulle näib, et hinnaga pole mõtet turul konkureerida, soodustusi pakkudes ja väikeste tasudega kaasa minnes kaugele ei jõua. Suurim fotograafi trump on tema tööde ja klientide portfoolio. Kui ettevõtja teab oma positsiooni turul ning oskab hindu sellest lähtuvalt reguleerida, on lihtsam edukat müüki teha ja tööde hulka optimaalsena hoida.
Käivitusfaasi lõpp
Ettevõtte käivitamine võtab aega 2-5 aastat. Käivitusfaasi võib lõppenuks lugeda, kui käive on stabiilne, olemas on (püsi)kliendibaas ja töögraafikus on töid mitme kuu jagu ees.
Minu fotoäri käivitusfaas kujunes 5. aasta pikkuseks. Alustasin rahulikus tempos. Üheks põhjuseks oli samaaegne pereloomine, perre sündis 7 aasta jooksul neli poega, kes vajavad jätkuvalt suurt tähelepanu. Tänaseks on poistele lisandunud väike neiu. Suure pere tõttu püüan pidevalt leida võimalusi enda tööd veel rohkem optimeerida.
Nagu olin lubanud, teenisin investeeringu tagasi. Paraku pole ettevõte nagu maja, mis saab ühel päeval valmis. Seepärast koosneb minu tänane tegevus pidevast kohandumisest ja otsingutest. Nii püüan olla uutest arengutest sammukese ees.
Lõpetuseks
Fotograafia on loovtegevus. Loomeinimese jaoks on kõige tähtsam tema looming ja võimalus luua. Ettevõtlusega kaasnevad mitmed muud väljakutsed, mis pole loomeinimesele kõige südamelähedasemad, nt raamatupidamine ja müük. Tegelikult annab just kunstikaugete valdkondade hea toimimine võimaluse loomingule keskenduda.
Oma loomingust elatumise köögipool erineb tublisti sellest, mida alustav fotograaf ette aimata oskab. Midagi ületamatut selles siiski pole, kuigi ilma abikaasa panuseta oleksin mõne nädalaga rajalt kõrvale kaldunud. Tema roll on täiendada minu nõrkuseid ja lisada meie tegevusele oma tugevused. Siiski on fotograafi teenuse pakkumine samasugune ettevõtlus nagu iga teinegi alludes äriloogikale ja turumajanduse seaduspäradele.
Tekst: Olev Mihkelmaa