Düsgraafiast
Kas oled kuulnud düsgraafiast või tead kedagi, kes õigekirjaga igapäevaselt vaeva näeb ja imelikke vigu teeb? Minu jaoks on see igapäevane teema, millega tegelema pean, sest ma lihtsalt ei erista häälikupikkuseid ja teen teisigi huvitavaid vigu.
E-maili saates pean teksti mitu korda üle lugema, ega ma siis ka kõiki vigu üles ei leia. Vahel loen teksti sõnahaaval tagurpidises järjestuses, nii tulevad eksimused paremini välja.
Väga olulised tekstid pean enne ärasaatmist kontrollida andma. Blogitekstid vaatab Merle alati enne avaldamist üle. Ega temagi kõiki vigu enam ei näe, ajapikku on ta minu eripäraga harjunud ja ei märka kõike, vahel teeb isegi sarnaseid eksimusi. Nii et kui leiate mõnes minu tekstis vea, võite selle põhjuse kergesti tuvastada.
Kas düsgraafia segab minu igapäevaelu? Ikka segab, kuigi otseselt ei takista. Koolis sain eesti keelega kurja vaeva näha. Ükskord hakkas õpetaja peaaegu nutma, kui etteütluse vigade paranduse pealkirjaks "Vikate parantus" kirjutasin. Sellest hoolimata sain valitud koolid lõpetatud. Eriala valikul pidin enda eripära muidugi meeles pidama. Tõlkijaks või filoloogiks õppimine poleks kõne alla tulnud.
Pildistamist düsgraafia muidugi ei sega, võibolla annab juurdegi. Tasakaalu mõttes saan ehk just sellepärast pildistamisega paremini hakkama.
Tekst: Olev Mihkelmaa